Hamburg ja hakkliha
Hamburg oli oluline sadamalinn ning “Hamburg steak” tüüpi hakitud veiseliha road jõudsid 19. sajandil ka Ameerika menüüdesse. See ei olnud veel tingimata tänapäevane kukli vahel serveeritud burger.
Millal lisandus kukkel?
Täpset “esimest hamburgerit” on raske ühe inimese või koha külge kinnitada, sest eri allikad omistavad leiutise eri müüjatele. 20. sajandi alguseks oli kukli vahel serveeritud hakklihapihv USA-s juba selgelt tuntud.
Kiirtoit ja standardiseerimine
20. sajandil muutus hamburger kiiresti Ameerika kiirtoidukultuuri sümboliks. Ketid standardiseerisid pihvi mõõtu, kuklit, lisandeid ja teenindust, mis tegi burgeri lihtsasti korratavaks.
Craft burger ja smash burger
Hiljem tekkis vastureaktsioon standardsele kiirtoiduburgerile: gourmet- ja craft-burgerid tõid tagasi kohaliku liha, eri juustud, omatehtud kastmed ja väiksemad tegijad. Smash burger tõstis fookuse taas lihtsusele ja küpsetustehnikale.
Burger Eestis
Eestis on burger liikunud samamoodi kiirtoidust craft- ja tänavatoidu suunda. Tallinnas ja mujal tegutsevad nii klassikalised burgerikohad kui smash-spetsialistid. Loe Eesti burgerikultuuri ülevaadet.
Miks hamburgeri päritolu üle vaieldakse?
Probleem on lihtne: “hakitud liha”, “Hamburg steak” ja “kukli vahel serveeritud pihv” ei ole üks ja sama leiutis. Erinevad linnad ja müüjad on hiljem väitnud, et just nemad panid pihvi esimest korda saia vahele. Ühte vaieldamatut hetke on raske tõestada.
Cheeseburger tegi lihtsa burgeri veel paremaks
Juustu lisamine oli loogiline samm: kuum pihv sulatab viilu ise ning juust lisab soolasust, rasvasust ja kreemisust ilma burgerit füüsiliselt palju suuremaks tegemata. Seepärast on cheeseburgerist saanud omaette klassika.
Miks smash burger tundub uus, kuigi idee on vana?
Õhukeste pannil pressitud pihvide tehnika pole uus, kuid viimastel aastatel on sellest saanud eraldi turundatav stiil. Uus on pigem nimi ja selle ümber tekkinud kultuur, mitte idee panna veiseliha kuumale metallile ja see õhukeseks pressida.